Monday, April 12, 2010

Udutab, uputab ja upitab

2010. a. aprilli teine nädal

Märkamatult upitavad taimed oma helerohelisi võsukesi üle uputuse. Udusesse varakevadesse, kus külmaööl näpistatakse veel nina punaseks.

Nädala neli ilmamärki:
tikutaja mökitus,
triibulised põrsad,
vesilikud vees
ja esimene soojahingus.

Küllap pole ma praegu kõige õigem inimene kõnelema kevade edusammudest, sest kui muu rahvas naudib kuni kümne kraadini ulatuvat kevadsumedust, siis siin Vilusis on ikka kerged miinuskraadid. Järvekaldale jääminekut manama minnes tuleb kahlata läbi poolemeetriste hangejäänuste. Ja külm on! Küllap see on ka põhjus, miks üle saja aasta tagasi just meie külla Tiirikoja ilmajaam asutati ja vilu kevad on Vilusile nime andnud. Reede õhtul oli esimene lootus, et vali Kodavere tuul Peipsi jääd kangutama hakkab, aga asjata. Imelik on see, et silmapiirini ei paista mingeid jääkuhjatisi ja vettki on jääl vaid üksikud loigud. Laukhaned, hõbekajakad ja jääkosklad lendavad piki jääd, aga vaba vett ei näi nad leidvat. Samas on näiteks Mustvee lähedal jääpiir suisa majadeni ja roog maas – taas peavad kohalikud kõige kõrgemat paluma, et õnnetus neid ei tabaks ja jäämäed siiapoole ei tuleks. Muidu võib lisaks Omedu jõe jääõhkimistele jäämägede pommitamisel kogu Eesti kahurväe abi vaja olla.

Kure külmkapp
Üksikud pesadel konutavad isatoonekured said sel nädalal enda kõrvale kaasad. Juba käivate rõõmumängude vahel teevad kureemad ka munadel kükitamise eeltrenni, isad käivad jääkirmega loikudes konnapoolist otsimas, otsekui aegajalt pesa poole hüüdes: „ Kallis, kas ma toon Sulle ka midagi külmkapist?“ Muu linnurahvas on sattunud kinnisvararaskustesse. Meie õuel on tagasi linavästrikupaar ja otsekui küsivalt vaadatakse mulle ainsa väljasulanud kivi otsast vastu: „Kus siis see mõnus urgetega kiviaed jäi?“ Nii, et talve jooksul kokkukuhjatud lumi tuleb nüüd uuesti ka laiali kühveldada L. Aga nädala jooksul hakkasid linnud õhinaga laulma: lõokesed, kuldnokad, rästad, punarinnad, metsvindid. Päeval käivad kahekesi hõikamas hiireviud, õhtuhakul tikutajad ja nepid. Haneparved on siin Ida-Eestis hiigelsuured, tuhandetesse küündivad.

Esimesed triibulised
Karvakandjatest on mõnus soe, kuid valge, karvakasukas veel seljas valgejänesel. Kaunimad kaunimatest on aga pisikesed triibulised metssealapsed, üks pesakond on pääsenud ka telestaarideks. Ilmamees Gennadi Skromnov kirjeldab: „Põrsastega emis hoiab küll esialgu pimeduse varju, aga küllap varsti on neid ka päise päeva ajal looduskalender.ee SigaTV-s näha. Saime korda uuesti ka kurekaamera, nüüd jääb vaid rännumehi oodata. Raadiosaatjaga must-toonekugrede saabumist saab jälgida http://birdmap.5dvision.ee/. Kindlasti on ringisebijate hulgas ka siilid, kuid kõik pisikesejakgsed peavad praegu pagema suurvee eest, Soomaal kükitab kährikuid paljude kõrgemate kohtade otsas. Koprad üritavad innukalt paise taastada ja hakkavad kohe ka poegima.

Konnad ärkavad
Lilleilu on puhkemas. Sinililli on lumevaba Eesti täis. Lahti on ka esimesed kuldtähed. Kaja Kübar räägib, et Pärnumaal on kraavipõhjades vee all end üles upitamas ka varsakabjanupud ja püsik-seljarohu õiekobarad on end justkui kerra kerinud ning nõõtavad päikesesooja, et õitsema viskuda. Kütiorus olid juba eelmise nädala alguses põõsaalused naate täis, orasheina mõõgad on juba 10 cm pikkused. Peenardel on krookused, märtsikellukesed ja nartsissinupud, majanurgast turritab rabarberi punane nupp, maa on seal nii valmis, et panime juba redised ja salatid loori alla mulda. Küllap on vaja vaid sooja kevadvihma, et kõik kasvama ergutada. Vihmajärgselt tulevad teedele ka konnad. Konna-uurja Riinu Rannap soovitab juba praegu valvsaks muutuda – pea läheb rohu-, raba- ja harilike kärnkonnade kevadränne lahti.

Inimesed kanuudel
Muidugi on nädala põhisündmusteks uputused. Veetõus jõudis ka Kasari jõele, ähvardavaim on ta Tartus ja kõige põnevam Soomaal. Mujal selline nagu kevadeti ikka. Soomaa mees Aivar Ruukel kirjeldab: „Kõrgeim oli 6. aprillil 4 meetrit 94 sentimeetrit. See siis Riisa veemõõdujaama number suvisest madalseisust. Ise käin iga hommik viis ja pool kilomeetrit kanuuga üle ujutusala tööle (kanuusid laenutamas) Riisalt Tõramaale ja õhtul tagasi. Vägev ujutus, sellest räägitakse meie surmani. Eesti kanuude ja süstade pargist on päris arvestatav osa Soomaa "järvel" kulgemas.“ Soomaad võib veidikenegi varjutada vaid „suudlevate tudengite“ varvaste märjakssaamine, aga paistab, et seda sel aastal ei juhtu J. Või siis Peipsi jääragin. Peipsi on igatahes tasapisi kohalike keldritesse imbunud ja sellest veest võib juba leida ringiujuvaid tähnikvesilikke.

Imetle päikest!
See nädal tõotab tulla imeilus. Käi hommikuti punast päikeseratast tervitamas, eriti ilusad on päikesetõusud siin Peipsi kaldal, kus ketas kerkib õrnsinise jää kohale. Mikk Sarv teab vanarahva tähelepanekut, et kevadistel tähtpäevadel käidi päevatõusul päikese tantsimist imetlemas. Proovige järele, ehk juhtute ka nägema!

LASTELE
Ilmamäng: Reha peopesas hoidmine
Riisumise kõrghooaeg on käes. Kui villid pihku hakkavad tulema ja selg kange, siis võiks korraldada võistlusmängu. Parajate vahemaadega võistlejad asetavad oma reha varreotsa peopessa ja püüavad võimalikult kaua seda püsti hoida. Astuda ei või üle ühe sammu. Rehahoidmist võib teha ka vahemaa läbimisel, sõrmel, laubal, lõual või varbail.

1 comment:

  1. Just nimelt,imetle päikest sest
    PÄIKENE KINGIB MILJARDEID... Eestis on samapalju päikest kui Prantsusmaal,ka sombuse ilmaga päikesepaneelid annavad elektrit.
    http://solarchargeddriving.com/news/solar-carports/427-solar-carport-revolution-is-underway-in-us.html

    ReplyDelete