Monday, April 12, 2010

Õhk lõhnab kevadest!

2010. a. märtsi kolmas nädal

Märja asfaldi, tolmu, päikesekiirte ja mulluse kulu lõhn. See on lõhnabukett, mis veab meid linnatänavatele ja maanteedele kondama. Kevadet on õhus!

Nädala neli ilmamärki:
kiivitaja,
sääsed lendamas,
paisuvad pungad
ja vihm.

Aga hang on hoolimata kevadsoojast nii-ii-ii-ii paks ja veel reedel sai lumelabidat välgutada. Ja ei ole sel talvel veel olnud päeva, kui see hang täiskasvanud inimese kõndimist kannataks. Kokkukuhjatud hanged on siiski umbes poole meetri jagu madalamaks vajunud, aga nad on uue lume tulles ikka veel kuurikatuse servani, ehk peaaegu 2 meetrit kõrged. Aotäht on omandanud vilunud katusepuhastaja kutse – haarab värske lume tulekul oma pisikese sinise lumelabida, ronib hangele ja hõikab: „Nonii... säuh... peab ju lume ära lükkama, muidu kukub katus sisse! Ja peagi paistab välkuva labida alt katusesambla haljendav tutt. Nii et tulevaste talvede pärast meie pere enam muretsema ei pea J. Küll on murenäod peas paljudel kohalikel kurgikasvatajatel, kes aknalaua kastidesse esimesi taimi külvates sissevajunud kasvuhooneid silmitsevad.

Võrumaa tublid kitsed
Hämmastav on see, et lumikate on kõige kõhnem sel aastal just Võru ümbruses, kus muidu ikka paksu suusalund on. Samas... kui Ida-Eestis kohtab metsa vahel vaid mõnda üksikut vaaruvat metskitse, siis Võrumaa metsades silkavad vähemalt 4-päised metskitsekarjad. Õunaaedades on esimesed jänesetantsu ringid ja ma ei oska kuidagi välja mõelda, mismoodi kaitsta noori õunapuid, mis kui põõsas lumest turritab – tavapärane jänesehammustuse kõrgus on pea meeter sügavamal. Teisipäeval andis Kristel Onoper Meriväljalt teada, et üks ärganud siil kükitab keras lumehange taga. Loodame, et külm okaskerale viga ei teinud, tema toidupoolis hakkab tasapisi end liigutama.

Tosin rändlindu
Jah, tõepoolest, päevasulad meelitavad lumele ja majaseintele uniseid kärbseid. Reedel lendas meil rõdul isegi üks sääsk. Putukateadlane Urmas Tartes ütleb seepeale: „Ammu oleks aeg!“ Tavaliselt on sel ajal väljas juba harjaskäpp-kärblased, sipelgkärblased ja kõiksugu ämblikud ning talvitunud sääsed. Nokapoolist paistab seega jätkuvat ja lõunatuultega on siia saabunud ka paljud rändlinnud, kes küll hoolega peavad otsima maandumiseks vaba maapinda. Sõrve linnujaama andmetel on saabunud kiivitajad, põld- ja nõmmelõokesed, hallhaned ja hallhaigrud, sookured, kuldnokad, kanada lagle, õõnetuvid, kormoranid, künnivaresed ja tuttvardid. Lõokesed, künnivaresed, kuldnokad ja kiivitajad on sabatoetuspinda leidnud juba ka Läänemaal.

Kotkaste kaunis lastetuba
Uudiseid on ka kotkakaamerarindel, ilmamees Gennadi Skromnov lubab, et tõenäoliselt saab Linda lähipäevil hakkama oma esimese munaga. Paaritumine käib merikotkastel kordatehtud pesas igatahes iga päev innuga. Pesahoolduski on korralik, hommikuti lükatakse sadanud lumi nokaga alla või sulatatakse kõhuga. Vooderdusmaterjali on aga ümbruses veel vähe, käiku on läinud ka puudelt korjatud samblatuustid. Igatahes on sealt kõrgelt kotkaemandal hea vaadata, kuidas lumi sulab ja veed voolama pääsevad. Küllike Pärn ütleb: „Meil siin Avinurme vahel on Avijõgi veel kõva jääkaane all, aga ülevalpool Veneveres on allikalised kohad juba jääst vabad.“ Mikk Sarv tuletab meelde vanarahva tarkust, et nüüd on soe kivi allikas ja külm kivi meres, sestap ka jõepõhja allikad jääd sulatamas. Aivar Ruukel kinnitab, et Soomaalgi on suurematel jõgedel veel kõva jääkaas peal, kuid Raudna allikad on ülevalpool kohati augud sisse sulatanud.

Linnadevaheline linnuvõistlus!
Eesti Ornitoloogiaühing ja Läänemaa linnuklubi kutsuvad 28. märtsil võtma mõõtu 2-5 liikmeliste linnuvaatlejate võistkondade vahel, et lugeda kokku oma linna linnud. Eelmisel kevadel tegutsesid linnadevahelisel linnuvõistlusel meeskonnad tosinas linnas ja nähti 94 liiki sulelisi. Vaata www.eoy.ee.

LASTELE
Ilmamäng: Lumest „verstapostid“
Reedel „leiutas“ Aotäht uue mängu. Veeretas meie rannatee kõrval värskel lumel lumepalle kuni palli jaoks jaksu oli. Pea iga 10 meetri kohta tuli üks pall, 10-cm paksune lumi laiaks rulliks kokku rullitud. Majauksest vana rannavallini sai 130 meetrit. Nii võiks ära mõõta kõik oma käiguteed.

No comments:

Post a Comment