Lumemüts silmini

2010. a. veebruari esimene nädal

See on uskumatu! Et ikka pole lumelimiit veel läbi ning valgeid helbeid aina langeb ja langeb. Silmini lumes on noored õunapuud, marjapõõsad ja väiksemad loomadki.

Nädala neli ilmamärki:
kotka kodukülastus,
kõhnad kitsed,
kakud prügihiirejahil
ja lumekoorem.

Inimestel ei jätkugi praegu palju aega metsa kiikamiseks, ikka on tegu lumeuputusega ukse ees või katusel. Tänavuse talvega on ka selgelt näha, miks põhjamaalased on välja mõelnud kõrged vundamendid ja majatrepid, miks muistne ait oli „kanajalgadel“ ja miks majadel olid kõrged viilkatused. Veidigi väiksema katusekaldega majade omanikel on praegu põhjust muretsemiseks, sest paks lumekiht katusel on eriti ohuks sula ajal – lisaks juba olemasolevale koormale tuleb sel ajal enamasti taevast alla ka uut rasket lund. Peipsi kurgikasvatajad pole viimastel aastatel kurgimajalt talveks kilet maha võtnud ning nüüd on kasvuhooned paljudel sisse langenud. Ilmatargad on aastatel 1962-2002 välja arvutanud, kus Eestis on kõige suurem oht katuste sisselangemiseks ehk kus on kõige raskem lumekiht. Meteoroloog Tiina Tammets ütleb: „Väljatöötatud kaardil on maksimaalseks lumekoormuseks interpoleeritud Eesti mandriosas 2 kN/m2 ja territoriaalselt asub see kõige raskema lume piirkond Pandivere kõrgustikul Väike-Maarja kandis. Ka Haanja kõrgustiku ümbruses on lumekoormus suurem – interpoleerituna kuskil 1,75 kN/m2.“ Nii et labidas kätte lamekatuste omanikud!

Kakkude kaklused
Paksu lumega talv on mänginud vingerpussi ka hiirtest toituvatele lindudele, kakud näiteks ei saa enam oma toitu lume alt kätte, nii on nad nüüd leidnud uue viisi kõhtu täita – linnaprügikastide ümbruses on palju närilisi. Aga enamasti ei meeldi taoline jahimees varestele ja kakkude ning vareste kaklused jäävad ka inimestele silma. Peipsiäärsed varesed aga käivad usinalt kalameeste aukude servalt matti võtmas, lennusuund on ikka järvele ja tagasi. Nädala lõpul aga tabas päris kalamehi ebameeldiv üllatus, jääle imbus kollakas vesi, kohati isegi kuni 20 cm kihina. Kes jääle ei saa minna, saab pidada teisipäeval mõnusat luuvalupäeva – Mikk Sarv tuletab meelde vanarahva tarkusest, et sel päeval ei liigutatud sõrmeotsagi, ikka selleks, et aasta jooksul liigese- ja luuvalust vaba olla.

Söödasõimed loomadele
Üsna väheks on jäänud metsades söödasõimesid, just nii nagu paarikümne aasta jooksul on vähenenud maainimeste arvgi, kes praegusel raskel kinnituisanud ajal visalt edasi elavad. Seda enam tasub ka linnarahval mõelda karvastele kaaselanikele metsalaantes ja üheskoos aega leida, et mõni söödasõim üles panna ja seda kuni lume sulamiseni toiduga varustada. Just kitsedel on tõsine häda käes, vähene suvine rasvavaru on otsas ning elujõudu ammutatakse juba lihastest. Vähesed lahtiolevate ojade kaldad on loomajälgi täis, sest sõõm vett on soojem kui amps lund. Ruigamid on koondunud toitmiskohtade ümbrusesse ja karjad on veel koos. Hundid ja ilvesed peaksid aga asju ajama hakkama juba paarikaupa. Üllatus-üllatus, aga mõnel siilil on hoolimata paksust lumetalvest uni silmist läinud.

Kotkad käisid kodus
Läinud nädalal käisid oma lumemütsiga pesa vaatamas ka kaamerakotkad Linda ja Sulev. Juba detsembris seadsid nad selle korda, tassides 10 cm jagu uut ehituskraami. Kotkamees Urmas Sellis ütleb, et see on tavaline, et kotkad ka talvel pesa juurde hoiavad. „Eriti oluline on see soojal talvel, sest muidu võib mõni teine paar pesa hõivata. Paaritumine ja munemine algab küll alles märtsis, aga eks näis, millal sel aastal see lumekoorem sealt pesast sulab, hange ei saa kotkad ju muneda.“ Igal juhul tasub looduskalender.ee-st vaadata, kuidas merikotkad pesa lumehangel aru peavad. Pesa lähedal on kuulda ka ronkade rõõmsaid hõikeid, aegajalt keerlevad suured mustade lindude paarid tantsidagi.

Sõbraga suusatama!
Päris vahva on ihuüksi metsas suusatamas käia. Aga linnaparkidesse ja kodu juurde võiks rajada ka paralleelsed rajad. Sellised, kus mitte kiiruse peale ei kihutata vaid kus aeglaselt suuskadel liueldes saab kõrvalrajal suusatava sõbraga sõbrapäeval juttu puhuda.

LASTELE
Ilmamäng: Mägramäng
Kokkukuhjatud lumehanged on nüüd nii suured, et sinna sisse saab vahvaid tunneleid kaevata. Just nii nagu teeb endale liivamäe sisse rõõmus mägrapere. Kui koopad ristirästi päeval valmis kaevatud võib õhtul käikude niššidesse teeküünlad panna või otsmikulampidega pimedates käikudes kulli mängida.