Kevade ootus

2010. a. märtsi teine nädal

Terve nädala venitas tuisk oma pikke loore üle teede, üle õuede. Ametlikult peaks aga kogu see lumetants lõpu saama laupäeval kell 19.32 – siis hakkab kevad.

Nädala neli ilmamärki:
kükitav kuldnokk,
nurmkanade jalutusrajad,
pajuurvad
ja vile tuisk.

Tuul oli terve nädala nii tõhus, et tassis aiatoolid ühest rõduservast teise. Kuid tegi see tuul lumega, mis ta tegi, aga põhiline lumehangede disainer oli sel nädalal hoopiski päike. Hanged, mis enne üle pea, vajusid kohmetult kössi. “Kevadkuumus” sulatas pikalijäänud lumelabida sees teve kuhja lund veeks, tekkinud jääpurikad sulasid päeva jooksul sootumaks. Aga jah, õhtupoole hakkasid külmakraadide ilmudes tasapisi tekkima väikesed jäänõelad, mis taas jääpurikateks venisid. Päeval pehmeks sulanud lumele tekkis õhtuks valgest suhkruvaabast koorik, mis tulede valguses maagiliselt vastu helkis. Kuid see valge präänikupind ei kanna ikka täiskasvanut, käisin korra isegi rannas proovimas, kuid mu matk lõppes põlvini lumes… aga kodu poole sai sealt kergesti… põlvili lumel roomates.

Valge jänes ja kanajahtija
Lumikatte paksus pole Eestis kõikjal ühesugune, vähim on see umbes 30 cm-ga sel aastal… Võrumaal, kust kohati segi mutimullahunnikud ja rohumättad välja paistavad. Hetkeks katab need uus värske sadanud lumi ja sel ajal on hea jälgida loomade tegemisi. Rannamännikus on näha, kuidas nugis on seiranud kolme nurmkana, kuid hüpe nende poole pole andnud tulemusi. Siis on lumele jälgi jätnud orav, kuid temagi pole nugise menüüsse mahtunud. Jänesehaake pole aga kusagil, ainsam jänes, keda ma eelmisel nädalal nägin, oli veel lumivalge. Põldudel on kitsed elavnenud ja liiguvad vilkamalt ringi, kuid karjad on sel aastal olematud. Enamasti näitab kusagil oma kõrvadepikkuseid karvaseid sarvi sokk või hüppab emasloom üle tee. Kaja Kübar metsloomade turvakodust ütleb, et hästi palju on sel nädalal teateid nõrkenud kitsedest ja neil pole ammu enam loomi kusagile panna.

Kähriku “ülestõus”
Üks lumesulavee poolt puhtakspestud silmadega kährik tuli aga ise turvakodu õuele, vaatama sattunud inimeste silme all viskas ta külili maha ja oli “surnud”. Alles kaugemale väljale viidud loom “ärkas surnust” kui inimene selja keeras. Kaja Kübar õpetabki vahet tegema haigel ja tervel loomal: “Terve teeskleb kohe surnut, kuid tõbine loom askeldab edasi ja seirab äraseletatud ilmega kõike ümbritsevat.” “Surnust ärkasid” sel nädalal ka toakärbsed, nad isegi sumisesid. Ja mis veel hullem, ka mõned sügisel tuppa pugenud sääsed tõusid lendu.

Kuldnokk ja kajakad
Päevane soe tõi Sõrve linnujaama esimese kuldnoka, ka näitasid end nii kaelus- kui õõnetuvi. Tartusse ilmusid esimesed kajakad ja ka Tallinnas talvitunud valgekuued teevad valjemalt häält, kuid Pirital luikede vahel manööverdavad naerukajakad on veel täiesti talvesules. Harakatel ja varestel käivad pesaaskeldused, kõik hakid hoiavad kenasti paaridesse. Metsa tagant soodest pidada kostama juba tedremängu. Looduskalender.ee kaamerakotkad aga teevad selgeid ettevalmistusi munemiseks.

Vaevatud luiged
Nädala silmatorkajad olid kahjuks luiged. Need suured linnud on tõsiselt hädas. Ja selgusetu on miks. Kui eelmisel nädalal kahel korral keskkonnainspektsiooni usaldustelefonile - 1313 - helistasin ja kurtsin, et Paljassaarel on luigelaipade kõrval ka II kategooria kaitsealused linnud laululuiged – siis sain kenalt näitsikult teada, et meil toimub looduslik valik. Hambuni relvastad ametkonnast ei jõudnudki vist keegi asja uurima, kül korjasid 20 luigelaipa Piritalt kokku loomakaitse vabatahtlikud. Mis äkilise suremise põhjustas ei teata veel, tulemused selguvad peagi. Siiski need linnud pole lihtsalt näljast nõrgad, sest nad lendavad veel ringi. Kuid reedel käisin asja ka ise Russalka juures kaemas ning mind üllatas see, kui julged on inimesed nende metslindudega. Tervisejooksjad jooksevad 40-päisest luigekarjast otse läbi. Lapsed annavad luikedele saiakääru käest noka vahele oma silmade kõrgusel. Kühmnokk-luiged on tiheli olekus väga agressiivsed linnud, võimelised isegi üksteist tapma. Metsloomadega tuleb hoida distantsi, nad on ettearvamatud. Kuid seni toidetud luikede kallal linnarahva silme all loodusliku valiku teostamist ma küll ei toeta. Ärahellitatud loomi tuleb nüüd toita kevadeni.

Kuula linde!
Kõik rändlinnud, kes jäid talvel siia, on nüüd häält tegemas. Terita pargis või koduõues jalutades kõrvu – kas oled kuulnud musträsta kevadkädinat või rohevindi krüiti? Viimane aeg oleks üles otsida binokkel ja klaasid läikima lüüa.
Mikk Sarv tuletab meelde, et hommikul esmesi kevadlinde otsima mines tuleb linnupetet võtta, muidu petavad linnud sind ära.

LASTELE
Ilmamäng: Kristall-linn
Lumi hakkab veel hästi kokku ja nii saab rajada kallakutele mudellinna, Kaevata lumehanges maani ulatuv jõgi, ehitada selle äärde põlvekõrguseid losse ja paleesid, pilvelõhkujaid ning sadamakaisid. Õhtul saab aknaavadesse panna teeküünlaid. Kevadsulaga hakkab jõesängides voolama kristallpuhas vesi.