Ilmapesuaasta

Teder istub kaseladvas ja nokitseb jõuluks kasepungasid. Mets on hiirvaikne, väikesed linnud trotsivad tuisku inimeste läheduses. Tihane ootab oma toidu järge suisa jääpurikal.

Mis oli 2009. looduseaastal erilist:
Mikk Sarv: Lätete elluärkamine ja inimeste kokkusaamine Minu Eestis.
Gennadi Skromnov: Lõhnavate ja suurte metsmaasikate aasta. Suurvesi pesi jõed puhtaks.
Andres Kuresoo: Sügisel nii palju vett ja luiged tulid üle hulga aja heinamaadele toituma.
Enn Vilbaste: Suuri naftaõnnetusi merel ei juhtunud. Hüljestel oli poegimiseks piisavalt jääd.
Urmas Tartes: Kirev rändurliblikate – ohakaliblikate ja admiralide jt suvine lend.
Kaja Kübar: Liiklusavariides hukkus suhteliselt vähe metsloomaemasid. Karuorbe aga palju.
Arne Ader: Haloderikas aasta algus, rohevindirikas talv, kirsisuvi ja õunasügis.

Mulle endale meeldis, et Peipsi ei läinudki „õitsema“.

Jaanuar
Aasta algus oli nii soe, et lumikellukesed ja hiirekõrvad õitsesid, kährikud ja ämblikud ukerdasid lumel ringi, seenelised said põnevat saaki. Sitsikleit-tihased hõiskasid kolmandal nädalal. Ja siis tuli ka kohe paks lumi ja järvele jää.

Veebruar
Sulailmadega ärkavad taas siilid ja Pärnumaal lõdiseb vaenukägu. Peipsil poole meetri paksune jää ja merejääl sündivad teisel nädalal hallhülgepojad. Kuu lõpus vulisevad ojad, ärkavad isakarud ja sünnivad triibulised lumepõrsad.

Märts
Juba märtsi alguses saabuvad esimesed hallhaned, kuu lõpuks on kohal kiivitajad, lõokesed, sookured ja ülepeakaela enamus varastest ränduritest. Ninad pistavad nupust sinililled ja lumikellukesed, pakatavad pungad. Aga päris kevade alguseks lajatab maha poolemeetrine lumeväli.

Aprill
Aprill toob tõelise kevade. Läheb lahti liblikalend ja kasenina hakkab mahla jooksma. Lakkamatu linnulaul äratab karvased unimütsid – otid ja okaskerad, kelle jalad upuvad kuu lõpuks valgesse ülastevaipa. Jää läheb Peipsit kuu aega tavalisest varem, vett on kõikjal ohjeldamatult.

Mai
Maipühadeks saabunud ööbik tõotab vahtraõielõhnalist öösooja. Veel teisel nädalal sulistavad latikad pulmavees ning võililled lähevad õitsema. Kuid kuu keskpaik toob kaasa kõvad öökülmad ja rahetormi. Kuu lõpuks on mets loomabeebisid täis, aias õitsevad sirelid ja õunapuud.

Juuni
Sajab-sajab-sajab. Sääski on nahkatorkavalt palju. Tigude ja muude söödikute rohkus, suveliblikad „hilinevad“. Tindik murul! Metsmaasikaväljad.

Juuli
Kuu alguse soojad rannailmad lähevad jooksvalt üle oavarrevihmadeks, kuu keskel möllab väike katuseid kergitav juulitorm. Parmupõrin ja sääsekublad, kuu lõpus aga kaunis ritsikasirin. Kukeseenepraelõhn.

August
Kuu algul tabab meid troopiline kuumus. On vihmane, kuid metsatulekahjudeta. Juba kuu algul punavad pihlakad, kuu lõpul on pohlabuum. Seeni on lõputult, ka rohelisi kärbseseeni L. Kuu lõpuks on lindude ränne täies hoos.

September
On uskumatult värviline sügis, ka taevas pidev vikerkaarte virr-varr . Jõhvikatäpilisele soole saabuvad kuu keskpaigast öökülmad. Aga ritsikad siristavad.

Oktoober
Kuu alguses lähevad nukralt hüüdes luiged, seejärel puhkevad tugevad kirdetormid. Teisel nädalal tuleb lumi, mis jääb Mandri-Eestisse maha kuuks ajaks. Soomaal ujutab suurvesi üle teed. Võrtsu ääres ei taha karulapsed magama minna ja sõbrustavad autojuhtidega.

November
Kuu algus kõlistab jääd. Kuid ööliblikad ei ole veel magama läinud ja lilledel on „teine noorus“ – õitseb võilill ja õunapuu. Ja kuu lõpus venitabki elavhõbedasammas pluss 10 kraadini, vihmaussid, sääsed ja pajutibud.

Detsember
Kuu alguses õitsevad lõpututes vihmades kullerkupud. Kuid tasapisi tuleb talv külmakraadidega, kuu keskpaigas paugub -20 kraadine pakane, külmuvad veetorud. Ja siis kingib Ilmataat meile paksu lumega valged jõulud.