Roheline jää

2009. a. detsembri teine nädal

Müstiline mürkroheline jää... Tubli ports tormituult ja veidikene limaseid rohelisi vetikaid. Kilomeetritepikkune tormimikser klopib selle vahtu ja karm külm klaasistab, lahtirebenenud laastud ujuvad nüüd Peipsi rannavees.

Külma käsilased teevad praegu teisigi vigureid – tasapisi libiseb katuselt alla peen lumekoorik, mis kui kangastelgedelt tulev pitsikangas keerab end tasakesi rulli... kuni ühel hetkel... shahh-ti... kukub rõdutrepile. Vilgas puukoristaja viskab pahase vile, aga ei katkesta nööri otsas rippuva rasvapalli hekseldamist. Loigud murul on kuivanud-külmunud olematuks, vaid siin-seal ripub õhus peen pitsiline jääkiht, aga selle pinnagi loomiseks on vesiniiti väheks jäänud ja jää on üsna risti-rästi võrgu moodi põimitud. Kauaks seda ilu aga ei jätku, sest viiene Aotäht naudib sellel pisikesteks kildudeks puruneval jääpõrandal jäätantsu. Suur järv kaugemal aga on hääletu ja jäätu, kui need liuglevad rohemüstilised lumelauad välja arvata.

Käbisid vähe, kasvud pikad
Kuuse kasvud on sel aastal üllatavalt pikad ja siin Peipsi ääres veel lumeta. Kui pealinna ümbrusele tõi nädalalõpp mõnusa vahukoorelume, siis Päikesetõusu-Eestis jagati lund näpuotsa vahelt pudistades, see-eest jagus külmakraade. Seepärast lõdisevadki kõik taimed siin paljana külma käes. Hilised õitsejad – üksikud võõrasemad ja raudrohud on ninad norgu lasknud ja leppinud talve tulekuga. Meeleheitliku trummisoolo saatel oma sepikojas käbi lahkav suur-kirjurähn on silmnähtavalt solvunud kesise käbisaagi üle. Hästi aktiivselt käivad oma salapeidikuid tühjendamas nüüd ka juba hallikarvalised oravad ja pasknäärid.

Kolm looduskino
Jalutuskäik õues on aga praegu tunduvalt mõnusam kui eelmise nädala alguses, siis kui tormituuled pressisid üdini välja ja Aotäht kurtis, et tal isegi silmad külmetavad. Sestap tasub praegu rohkem õues olla kui arvuti taga. Kuigi ka seal on õueuudiseid – üles on saanud talvine toidumaja linnukaamera http://www.looduskalender.ee/node/5977. Ka hülgekaamera kaugel merelaiul on saanud juurde kolmanda päikesepaneeli ja pakub põnevaid momente hüljeste ja merikotkaste elust. Vaid merikotkaste kaamera ei näita veel uhkeid kotkasiluette, kuigi menüüs on praegu suisa põdrakorjus. Ilmamees Gennadi Skromnov ütleb küll minu nurina peale, et näe-juba-5-minutit-vaatan-ja-pole-seal-kedagi: „Ega see teler pole, et keerad nupust lahti ja pilt hakkab jooksma. Kannatust peab nende suursuguste lindude vaatamiseks olema. Näe, just liugles ronga vari üle. Aga kotkad tulevad kohe, kui merel jää tuleb.“ Seakaamera tulevat aga siis, kui notsud lisasöötmist vajama hakkavad.

Metsaelu väljaspool kino
Päris linnud rõkkasid veel eelmise nädala alguspoolel üsna rõõmsalt. Nii näiteks lasi Viidumäel laulu laulurästas. Saaremaal suvitab aga veel praegugi üks sookurg, Häädemeeste jõesuudmes konutab luitsnokk-iibis, metsades vuristab ringi neppe. Kuid looduskaitsja Enn Vilbaste sõnul tõi nädalalõpu külmalaine kaasa ka luigerände – kollasenokalised läksid lõuna poole ja kühmnokad tulid sisemaalt merevetesse. Ka hall-õgijad näitavad end rabade asemel teede ääres. Kährikud vudistavad endiselt ringi, aga karu on „teist külge pööramas“, vahel on esimesed pojad sündinud juba detsembri teisel poolel.

Vööd vööle!
Kas mäletate raamatut Kubujussist – selle kaanel poiss, kes paksult riides ja kõvasti vööga kokku seotud. Selline vöö oli pool sajandit tagasi kasuka ümber igal lapsel ja ka igal teisel õueskäijal. Miks vöökoht vööga vöötati – ikka selleks, et külm ligi ei pääseks, ei tuleks radikuliiti ega neeruhaigusi. Mikk Sarv lisab, et vöö oli vanarahva teada ka vaimseks kaitseks ja terve meele hoidjaks. Muretse ka endale kirjatud tervisevöö ja kanna seda uhkusega!

LASTELE: Põhjapõdrajaht
Mitmed aastad tagasi panid jõuluvana jaoks Eestisse toodud põhjapõdrad Soomaale plehku. Kuidas neid kinni püüda? Saami lapsed saavad selle üsna varakult selgeks. Vaja on parasjagu palju tugevat pesunööri ja puust 8-kujulist puuaasa, mille ühe augu külge kinnitatakse üks nööriots, teisest läheb nöör läbi. Enne lingu heitmist tõmba suurem osa nöörist läbi aasa ja keri ümber käsivarre ja heida seejärel ling sihtmärgi poole – näiteks kolmjalale või põdrasarvedele!