Õitsilkäimise tava sai tegelikult otsa 150 aastat tagasi, kui küla ühiskarjamaad laiali jagati. Senini oli heinaajani öine hobuste ja härgade söötmine otsekui vallaliste noorukite initsiatsioon – päevaste hobujõudude turgutamise kõrval oli suur osa noorte omavaheliste suhete katsetamisele. Jutud, laulud, mängud, jõukatsumised võisid lõppeda tüdruku poolt lehtedest tehtud asemel – eriti vägev oli poiss, kel tüdruk lubas kõrvuti lamades jala üle enda panna... ei muud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar