reede, 5. juuli 2019

Kõrvenõges - seljaravija

Viimasel ajal on minult sageli küsitud, et milline näeb välja kõrvenõges, see vägev ravija taim. Üks hea sõber saatis mulle terve pildirea, kuidas tal aias kasvab kolm erineva välimusega nõgest. Et milline neist kõrvenõges ja milline raudnõges. Tõsi, mul on endalgi aegajalt olnud nimega segiajamisi, sest tavaliselt saan kõrvetada peenraid rohides just raudnõgeselt.
Aga meie kahe nõgeseliigi vahel vahet teha on tegelikult lihtne. Raudnõges, mis trügib lillepeenardesse ja porgandipeenrasse, on oma uhkema suguvenna - kõrvenõgese hale koopia. Pisikeste, kevadeti veidi punakate lehtede ja varrega üheaastane igerik. Suure, praeguseks rinnuni ulatuva kõrvenõgese kõrval. 
Tõsi, meil on üsna palju taimi, mis välimuselt nõgest meenutavad, aga need ei kõrveta – valge iminõges, nõgeselehine kellukas, koldnõges ja paljud teised. Neil ei ole kõrvekarvu.
Aga see ravija taim – kõrvenõges? Teda leidub kõikjal aiaäärtes, tühermaadel, metsa all. Tema võimas ja harunev kollane risoomivõrk vallutab kiiresti suure
pinna. Ja võime juurikas toiduvarusid säilitada, tagab talle edukuse kasvada sealsamas ka järgmisel aastal. 
Kevadel kasvavad risoomipungadest kiiresti välja kuni pooleteise meetri kõrgused, neljakandilised, algul rohelised, hiljem punakaspruunid veidi puitunud kõrvekarvadega varred. Lehed on kõrvenõgesel vastakud, rootsuga, kolmnurkjasmunajad, saagja servaga, samuti nii harjas- kui ka kõrvekarvadega. 
Kõrvenõges on kahekojaline, emas- ja isasõisikud on erinevatel taimedel ja erinevad välimuselt. Ja rippuvate varte otsas asuvad viljad näevad välja veel kolmandat moodi. Sealt see mõte, et meil on aias kolm erinevat nõgest.
Ja kuigi kõrvenõgest peetakse imerohuks, võib ta mõnele inimesele olla väga ohtlik.
Aga ühel korral olen tundnud tema imeväge, siis kui olin maal heinaniitmisega seljale häda teinud. Õnneks tuli suitsusaunaema Eda Veeroja parasjagu meie suitsusauna vaatama. Tegi ta siis mulle meest, kuumas vees hoitud kõrvenõgesest ja meresoolast seljale mähise, lamasin veerand tundi sellega kuumal saunalaval ja kepsutasin järgmisel päeval ringi. 
Kuidas saunas ravida, seda Eda naistele sel suvel ka õpetab. Sest pole meesterahvast, kellel selg haige pole ja oma meest tuleb hoida. https://vikerraadio.err.ee/955039/vikerhommik-mart-treier/961906?fbclid=IwAR23YJjr-C5WAPxX73XJ7-YDd9Dps0tBFW7RL7bepC6Dd05yHv8jMmRnesE

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar